Rukola ja Kratky meetod

Üks huvitav valdkond millest olen viimasel ajal lugenud, uurinud on igasugu alternatiivsed substraadid, kus taimi kasvatada. Kõige lihtsam on mul siinkohal alustada Kratky meetodiga.

See tähendab mul on vaja 2x anumat/ pange/ nõud, noort istikut, kergkruuse, toitelahust. Alustuseks sobitasin üksteisega kahte plastist, läbipastvat topsi, üks tiba suurem kui teine. Väiksema topsi põhja puurisin augud. Suuremasse anumasse panin vee ja väljamöödetud toitelahuse. Kergkruusa sisse istutasin rukola taime nõnda, et juur ulatuks läbi puuritud  augu toitelahusega vette. Nüüd ülemist potti alumise sisse pannes peab vaatama, et taime juured liiga sügaval vees ei istu ( uppumise oht).                     

väiksem tops, kus augud sisse puuritud, läheb suurema sisse 

Kergkruus substraadiks

Kindluse mõttes, istutasin kruusa 3 taime

Toitelahusena kasutanin Hesi toodet

taimed uues kasvusubstraadis, vesi veel lisamata 

7 päeva hiljem taimed elus ja hakkavad vaikselt kasvu lisama
 ( pidanuks nad rohkem poti keskele istutama)

Väga oluline on ka, et valgust ei paistaks vette, vees hakkavad vetikad vohama.

Ning selle Kratky meetodi kohta saad rohkem lugeda lingilt- https://www.maximumyield.com/definition/3040/kratky-method

Oma 7 päeva vanust rukolat uurides ja juuri vaadates oli  väga hea meel. Juurestik oli tihedam ja pikem. Aja möödudes lisan siia veel mõned pildid.

Rukola mõne aja möödudes. On näha, et lehtede servad kuivavad ja vaiksemad
taimed lähevad kollaseks ja kuivavad.

Kergkruusa peal hallituse täpid.

Plastiliin maketile

Meie väga põlen Eesti Arhitektuurimuuseumi  külastus leidis aset 20. veebruarili hommikul. Kogunesime fuajees ja kell 10 läks lahti.

Kadi rääkis meile natuke maja ajaloost, muuseumist ja makettidest, nende tegemisest ja tutvustas erinevaid makette. Maketiõpe oli meie peamine eesmärk, miks muuseumisse tulime.

Kino Sõprus

Arhitekt Olev Siinmaa elamu Pärnus

Leideri- tüüpi korterelamu

Algselt vaatasime erinevaid makette, mis olid saalis. Seal oli huvitavaid maju, hooneid ja maketid olid erinevatest ajastutest. Vanematel oli kasutatud rohkem pappi, paberit, uuematel plasti, vineeri, kapat. Kohe alguses ütles Kadi, et tähelepanu tasub pöörata, kuidas ja mis vahendeid on kasutatud puude tegemiseks maketil. Tõesti oli põnev- osalt oli kasutatud puude tegemisel lihtsalt mõõtkavas oksi, osalt olid oksad ja põdrasamblik, mis olid tumerohelise aerosoolvärviga üle värvitud, oli puid, mis maketil olid oksad ja tüve osa oli tehtud traadist, või siis puud ainult traadist. Ise me oma maketile tegime puude tüvedeks hambatikud ja võraks kortsutatud ajalehe/ ajakirja tükk. Huvitav oli veel et ainult mõnel maketil oli mõõtkava ja N suund märgitud.

Kõige huvitavam ja harivam osa oligi maketi tegemine. meil oli suur pakitükk ees ja Kadi oli sinna teibiga tõmmanud paar triipu. Ehk siis need olid 2 cm= 2 m ehk siis ühe sõidusuuna pikkus. Istusime maha ja meie ees olid ajakirjad, hambatikud, plastiliin, käärid, traat, vildikad, papp, paber, liimipüstol, kivid, puulaaste ja kindlasti ununes midagi lisamata. Kohe hoobilt ei osanudki midagi teha aga siis haarasin endale näppu punase plastiliini ja voolisin sest toru, mis pidi saama tuletorniks. Minu lähinaabrid haarasisd sest kinni ja kes tegi, liiva randa, kes mere, kes ehitas teed. Väga haarav oli ehitada.

Kohe alustame maketi ehitamise/ tegemisega

Maketi tegemine andis mul kohe ideid, et kuidas ise oma koduaed maketistada, et oleks ülevaatlikum ja maketti saab ülilihtsatest vahenditest ehitada- papp, paber. Imelihtne aga väga hea pildi annab tegijale ja vaatlejatele. Väga väärt kogemus! Järgmine kord proovime mõõtkavast rangemalt kinni pidada. Sel korral oli koer autodest suurem.

Tööhoos kodanikud

Tükike maketti

Hortes ja Hansaplant

Külastasime kursuse ja oma õpetajate Heli ja Leaga Hortest ja Hansaplanti, 6. veebruaril. Olin korra Horteses käinud ja seal tiiru teinud, kuid Hansaplantis polnud käinud. Kuulsin vaid teiste juttudest, et sinna oli ühistranspordiga keeruline saada. Aga taimede ja seemnete valik oli suur.

Horteses meil minu pettumuseks keegi kohalik rääkima- näitama ei tulnud. Olin pettunud küll. Ei tea muidugi kelle otsus see oli, kas see polnud vajalik või oli see kooli otsus. Aga sellegi poolest oli huvitav arutelu kuulata.

Külvimullad näiteks. Kui meile Bauhofi Angelika kiitis väga Matogardi külvimulda siis õpetaja Lea Mäss ütles pigem, et see on liiga rammus ja see põhjustab taimedel haigusi. Nii, et mine võta kinni. Seal tekkis mul ka küsimus, et kirjandusest olen lügenud, et kanasännik on kõige parem aga sellest hoolimata ei ole täheldanud, et seda kuskil muldades kasutatakse.

Külvimullad, pikeerimismulla..

Guugeldades sain selliseid vastuseid
- Kanasõnnik - enne kui kasutada kanasõnnikut aia väetamiseks, peab seda eelnevalt laagerdama. Võib kasutada ka kanasõnnikugraanuleid. Kanasõnnik on küllaltki rikas lämmastiku, fosfori ja kaltsiumi poolest, kuid sisaldab vähe kaaliumi ja magneesiumi.Sobib kogu aia suviseks väetamiseks ning annab iseäranis hästi jõudu suurekasvulistele suvelilledele.
- Leidsin, et Biolan müüb/ on müünud bioväetist kus on kanasõnniku graanulid ja mereadru.

Helekollased pottides oli maitseroheline- sibul, karulauk, murulauk. Ja kaubanduses on hakatudki seda kasutama ning kliendile selge signaal, et seda võib kohe tarvitada.

Aknalauale kohe tarbimiseks

Oksatangid ja oksasaag. Oksatangid tasub valida, millel hambad, lihtsam lõigata ja ei hakka kätele. Saag valida keskmise suurusega, sellega oksakönti ei jää. Kui näiteks oksatangidega suurema oksa puhul see oht on.

Hammastega oksatangid

Hirmus oli näha hirmsuuri orhideid, mis olid väetisi täis pumbatud ja kõik teised õied ära lõigatud, et taim kasvataks seda ühte ja ainust. Kole oli. Väga kole.

Horteses hakkas mul veel silma üks toode- hüdropoonika stardikomplekt. Oli piklik vann aga mittte üldse sügav, ca 15 cm. Lisaks oli kaasas toiteained vette lisamiseks, hüdropoonilised taimetopsid, substraat. Ainuke mida polnud oli pump, mis seda vett seal ringi ajaks. Pani mind mõtlema, et kas ilma saab siis ka järelikult.

Veider on see, et koolis hüdropoonika ja aeropoonika on tabud ja toon millega neisse suhtutakse on selline, et see pole ikka see. Aga see minu vaimustust vähenda, hetkel on mul komplekt koos, et oma seade püsti panna. Puudu vaid tomatitaimed, nonde seemned viskan juba täna mulda. Ja paari nädalapärast siis oma hüdropoonika nõusse.

Hansaplandis võtsid meid vasti Inna ja Karin.

Inna tegi meile kiire majatuuri. Põhimõtteliselt jaguneb hoone eluta ja elus osaks.

Karin oli meile välja valinud hunniku uusi seemneid- juurviljad, püsikud, suvelilled, aedviljad. Väga põnevalt rääkis ja oskas küsimustele vastata. Huvitav oli tema ajaarvamine. Hansaplandis on ta juba töötanud 5 kevadet aga kevadega hakkabki aedniku aasta ja mille muu järgi sa veel aega rehkendad?!

Naeris, humal ja tubakas

Väga põneval teemal käis meile rääkimas Anneli Banner 8. veebruaril, Eesti Vabaõhumuuseumist. Teemaks oli Eesti taluaianduse ajalugu.

Nagu pealkirigi ütleb lahkasime Eesti aianduse ajalugu alustades siis ca 19. sajandi II poolest, mil aianduse olukord hakkas taluaedades tasapisi muutuma. Siis võis märgata esimesi õunapuid taluaedades või nende läheduses, enne neid oma aeda ei istutatud, kuna kardeti, et mõisik näeb kui rikas pere ja tõstab renti.

-Suurem ind sai sisse, kui ärkamisajale andsid hoogu C.R. Jakobson. Aedade olukord oli aga erinev sõltuvalt kus talu asus- Viljandimaal olid viljakad mullad aga saartel olukord teine.

-Lehtla e. laube

- Aedades tavaline koeranaeris, mis on mürgine. Usuti, et see taim hoiab eemal rotid ja hiired.

- 1936 Kodukaunistamise kampaania. Kus korrastati aedu, kõrvalhooneid, tarasid, rajati käimlaid jne.

- Levinud kuusehekid, mis praegus talude juures võimsad puud, olid rajatud nn tuulekaitseks ja mõeldud hekkideks. Kuid kas pererahval polnud aega või huvi neid pügada.

- EW ajal oli kasvuhooneid vähe, kasutati lavasid. Klaas oli kallis. Kasvuhooned hakkasid levima koos kile tulekuga NL ajal.

- Lääts oli enne kui kartul meie laual laiutama hakkas. Naerist kasvatati alepõldudel

- Porgand oli kirju, enne kui ta 17. saj Hollandis oranžiks aretati

- Kartul tuli 18. saj Eestisse, alul mõisa aedades, kuid talupojad umbusaldasid seda juurvilja, pidavat mullad ära kurnama. Kuid üsna paljud pered said just raha kartulist, et oma talud ära osta. Viljandimaal olid selleks taimeks lina.

-Humal on meile ilmselt sisse toodud. Õllele heaks värvuseks ja maitseks. Tol ajal ju tegi iga pere omale õlled ise siis oli seda taime igas aias vaja.

- Tubakas, ravimtaimena, pidi hambavalu ära võtma ja omas kahjurite vastast toimet. Oli vääristubakas ja külatubakas. Popsutajad hindasid vääristubakat paremaks.

- Roosiaed saartel ei tähendanud ilmtingimata roosiaeda, vaid ka iluaeda kus erinevad lilled õitsesid.

Lisa tasub kuulata, vaadata- https://www.youtube.com/watch?v=oX5wgUL0Zqk&t=14s  Anneli Banner räägib rohkem pärandtaimedest, millest meie suhteliselt lühidalt kõnelesime.

Partenokarpne ehk iseviljastuv

Täna, 5 veebruaril olime taas õppepäeval Laagri Bauhofis koos oma kursuse juhendaja Heliga. Kohapeal juhendasid meid Nelli ja Angelika. Päev kestis 9:00st-13:00 ni.

Sel korral saime päris huvitavaid fakte teada külvamise ja seemnete kohta. Samuti rääkisime rohkem külvi muldadest, ning üht- teist Bauhofi aianduse ideedest ja põhimõtetest.

Tänase õppekäigu materjal

- Seemneid ei tohiks kaubanduslikus valikus liiga palju olla, silme eest kirjuks ja ei osaka midagi siis osta. Ning nende valik seemnepõhine ( kõik porgandid ühes kohas). Kuid Eestis levinum sorteerida tarnija järgi.
- Vanad head sordid, kuid aeg- ajalt uusi sorte ka.
- Ükski taim ei tohiks kaupluses olema rohkem kui 0, 5 aastat. Kui rohkem siis allahinnata.

turbabrikett

kasutada kindaid ( loe punaselt kirjutatud infot)

Külvimuldadest rääkisime Matogardi näitel.  Külvimuld sisaldab liiva rohkem, et oleks õhulisem ja muidugi turvast, mis on ära neutraliseeritud. Külvimullas järgmised komponendid:
- humiinained, mis aitavad taimel paremini stressi taluda, stimuleerivad kasvu ja sisaldavad vitamiine.
- Vermi kompost ehk siis punaste vihmausside poolt toodetud bioväetis.
-     Trichoderma seen
mis moodustab juurestiku ja tõusme ümber kaitsva kihi ja sööb kahjulikke seeni
- Vermikuliit ja perliit, need on laavakivi tükid, mis soodustavad liigseniiskude sidumist ja hiljem annavad taimele niiskust, kui taim kuivab.

Nelli seemnetest rääkimas.

Lisaks sain teada, et külvid, mida harrastasime loomaaias koos Dmitriga olid ridakülv ja hajuskülv.

Turba ja kookose tabletid. Kookose oma säästlikum, kuna seda saab korduvalt kasutada. Kuid taime sinna lisades peab meeles pidama, et seal pole lisatud väetisi.

Turbapotid mugavad kasutada, saab taime koos sellega aiamaale istudada. Kuid enne taime istutamist võiks neid turbapotte rebida, et see juurestik saaks sealt lihtsamini "välja".

Seemnetega kokku puutudes tasub pakilt infot uurida, ega ole kemikaalidega töödeldud ( mis kiireldavad taime kasvu nt) kui jah, siis peab kasutama kindaid.

F1, hübriid sort. Vastupidavamad seemned.

Seemneid külvikasti külvates on soovitav katta see külv kaane, toidukile või ajalehega.

Seemnepakil tähis F1, H tähendab et tegu on hübriidtaimede seemnetega ja et nemad peaksid olema tugevamad, elujõulisemad, taime haigustele vastupidavamad.

Huvitavamates seemnetest ja sortidest millest rääkisime ja mida tahan ise oma aiamaal kindlasti proovida on Rooma salat ( pidavat palju mõnusam olema kui Hiina kapsas), Uusmeremaa spinat, ei lähe vanaks ja saaki annab tublisti. Tomatitest hea sort ´Pokusa´ mis on viinamarja vastupidav tomati sort. Ning karulauku tasub maha panna sügisel, kevadel liga keeruline.

Peale aktiivse loengu osa puhastasime müügisaali lauad ja taimed mis polnud enam esinduslikud hinnati alla või lõpetasid orgaanilise väetisena.

Maitsetaimede lett.

Väga asjalik õppekäik, kui võrrelda esimese korraga. Palju uut infot ja palju infot mis kinnitust.Põnev maailm!

Loomaaia külastus 17. jaanuar

Loomaaeda külastasime 17. jaanuari pärastlõunal. Kogunesime värava juures, kus kohtusime oma juhendaja Dmitri Pšenitšnõga.

Masin, kuhu loomaaia orgaaniline jääde kokku jookseb ja kus see segatakse ning väljakule laotakse.
 Foto: Ksenia  Repson- Deforge

Külaskäik oli tutvustav, kevade poole hakkame rohkem aega loomaaia kasvuoonetes ja aialappidel veetma.

Peatusime kompostimis maja ja kuhilate juures. Kogu kompstimine toimub 2 aastat ja see tuuakse kompostimise majja kokku kus see segatakse ja siis pikka viirgu maha pannakse. Hoolitsema pidi selle eest, et hapnik pääseks ka kuhja keskele. Aega ajalt pidi kuhja sees temperatuur olema 88 C. Oluline oli kuhja ka segada. Valmis toode oli sõmer ja väärt aias kasutada. Loomaaiast saab seda osta 25 eur - 1 kuupmeeter.

Insektaariumis.  Foto: Ksenia  Repson- Deforge

Järgmisena insektaarium. Seal oli põnev. Huvitava oli vaadata palvetaja ritsikaid, kes toitusid tammelehtedest ja mida kasvatati siin samas kõrval kasvuhoonetes. Lisaks olid seal lutikad ja kuldpõrnika moodi putukaid ja ritsikad ja mardikaid, keda ei tundnud.

Väljas tutvustas ja näitas Dmitri, kus hakkab olema meie köögiviljaaed ja kirjelda, kui head saaki see maa eelmisel aastal oli andnud. Palju sest saagist said loomaaia elanikud.

Püsikud talvitumas loomaaia kasvuhoones.
 Foto: Ksenia  Repson- Deforge

Läksime kasvuhootesesse, kus Dmitri näitas, mida me praegu, 17. jaanuaril saaksime maha panna, kasvatada, et end rohelise toiduga turgutada.
- tippsibul, varrepoolne otsast tuli lühike viilakas ära lõigata ja siis mulda panna. Saab maitserohelist aga kevadel mulda seda taime ei saa panna
- kress-salat- topsi märg marli/ vatt/ riie ja raputa peale seemneid. Kata tops kaanega ja jäta sooja kohta, ca nädala pärast saab saaki.
- kahe eriveva salati külvamine ja külvide sildistamine, pikeerimispulga kasutamine. Külvikast oli shteliselt sügav 10-1 2 cm, põhi sõeljas. Kast mulda täis ja oluline oli servad ilusti ära täita ehk siis need näppudega alla vajutada ja uus mullakiht peale. Külvasime kahel viisil 1) lihtsalt puistasime seemneid mullapinnale ja katsime nad mullaga või 2 ) tegime pikeerimiskepiga rivid ning külvasime siis seemned. Nood valgusid rividesse. Katsime seemned mullaga

Külvikasti külvide tähistamine

Oluline osa külvist on sildid ja kuidas tähistada külvialasid. Sildile kuupäev, sordi nimi ja kes külvas.

Toataimed, 23 taime

Euphorbia pulcherrima kaunis piimalille. jõulutäht

Phalaenopsis

Toataimed puust ja punaseks.

Ehk siis nii palju kui meil klassis/ koridoris kohustuslikke toataimi oli siin albumis nad koos eesti ja ladina k nimedega.
https://photos.app.goo.gl/5rJHv5tDq1MP23Aj6

Toataimede ümberistutamine

Sisehaljastuse tunnis koos õpetaja Lea Mässiga tegime 31. jaanuaril toataimede ümberistutamist.

Meil oli klassis üks ära murdunud draakonipuu Dracaena oks ja diifenbahhia Dieffenbachia oks juba jupp aega vees istunud ja juuri kasvatanud. Esmajärjekorras istutasimegi need taimed.

Vaja läks meil selleks pott, poti alus, kergkruus, potikild, muld, vesi. Sobiv pott leitud ja pestud, panime potipõhja augu ette potikillu, lisasime paar cm kergkruusa ja siis muld.

Mulla olime enne eraldi vannis ettevalmistanud. Ehk siis veega seganud. Ning õige kogus vett oli nõnda, et mulda rusikasse pigistades pidi sealt mõni piisake mööda sõrmi alla nirisema.

Vee ja mulla segamine

Kui umbes pool potti oli mulda täis, tuli keskele väike auk teha, ja emb- kumb taim potti pista. Jälgima pidi, et juured saaks ühtlaselt laiali laotatud. Veel mulda ja siis tuli suruda poti servast keskele poole. Kui taim potti istutatud, lisasime vett. Kasta tuli väliskülge, kohta kuhu tulevikus juured jõuavad.

Dracaena ootab istutamist

Lisaks istutasime ümber kaks bonsai taime. Nime lisan järgmine kord. Mõlemad olid suht nirud. Võtsime taimed oma vanast potist välja. Tõmbasime seda vana mulda ära, proovides samal ajal juuri mitte kahjustada. Taime potti istutades tuli jälgida, et ta saaks õigele kõrgusele istutatud.

Praktiline öppetöö Laagri Bauhofis

Külmal jaanuarikuu 22. päeval, kus paljude kursakaaslaste autode akud alt vedasid käisime praktilisel õppetööpäeval Laagri Bauhofis.

Add caption

Alul läksime teisele korrusele, kus asusid büroo ja riietusruumid, ning istusime seminariruumi maha, et rääkida, küsida ja plaane pidada ja üksteisega tuttavaks saada. Oma praktikate käigus hakkame seal tihemini olema ja praktilisi töid tegema.Tore oli kursakaaslastest ja oma juhendajatest rohkem teada saada.

Asjad mis meelde jäid on
- aednik ostab taimed ikka sügisel kui kuni 90 % aled ja
- Läti Bauhofidesse tasub minna, taimed palju soodsama hinnaga

Praktilise töö jaoks saime kindad ja meie ülessanne oli taimelavad puhastada mullapurust ja surnud taimeosadest. Samuti pidime taimi endid puhastama kuivanud lehtedest ja äraõitsenud õisi ära nokkima.

Me saime Kerstiga kaktuste osa, need punnisid ägedalt vastu. Töö läks kiirelt. Oma osa tehtud, teistele appi. Koos oli vinge taimede vahel vahti ja nime ja silti ja taimenägu kokku panna.

Järgmine ülesanne oli koguda kokku vajaliku kergkruus, mullad (alates kaktuse mullast kuni külmimullani), külvipotid jne. Kuhi sai päris suur, järgmine päev pidi kool oma minibussiga sellele kuhjale järgi minema.

Botaanikaaia palmimaja 29.jaanuar

Õppekäik botaanikaaia palmimajja.

Käsime koos oma kursusega 29. jaanuaril Palmimajas.

Meid ootas ees Urmas Laansoo, kes tegi seal meil paari tunnise ringkäigu. Õppisime ja kuulsime seal palju uut hea ,et osa asju olime koolis juba õppinud ( taime morfoloogia ) ja neid oli hea uuesti teise inimese käest kuulda, kinnistub nüüd paremini. Samas oli infot korraga väga palju ja osa sest läks juba ammu teisest kõrvast välja.

meie kursus botaanikaaias

Huvitavaid seoseid, fakte, infot, mis õppekäigust meelde jäi.
- Vääntaim Jams, taime liigi määramisel on oluline, et kuidas pidi ta ümber puu/ kaika väändub. Vastavalt kas vastupäeva või päripäeva. Selle väändumise suuna järgi saab teatud liike eristada.
-  Istuv leht e. ilma rootsuta leht
- Taimed tajuvad gravitatsiooni seda nimetatakse geotropismiks. Ehk siis külili keeratud/ kukkunud taime hakkab auksiinide ( kasvuhormoon taimes) mõjul kasvama nõnda, et juures liiguvad alla ( positiivne geotropism ja vars ülesse ( negatiivne geotropism).
- Tetrastigma on liaan viinamarja perekonnast ja temal on huvitav kohastumist röövikutega võitlemisel. Nimelt tal on lehe all näärmed, mis meenutavad rööviku mune. Ehk siis sellega annab ta röövikule teada, et siia lehe alla on keegi juba munenud ja sinul pole seda mõtet teha, järglased jäävad nälga.
- Kampsun hargneb, puud ja põõsad harunevad
- Korp on surnud kude ja koor on elus kude.
- Levinud sugukond taimeriigis on orhideed ning põhjapoolseim orhidee on Calypso bilbosa. Taim on 10-14 cm kõrge ja õis tagasihoidlik sinakas lilla
- Härjasilm Leucanthemum on lätlaste rahvuslill

Harilik sorgo, kõrreliste sugukonnast. Pärit Hiinast, Jaapanist

Nagu kakao - harilik jaanikaunapuu

Lisaks oli botaanikaaias nätud " Joogi ja maitsetaimed" mida me ka läbi uurisime.
- Bambused on igihaljad kõrrelised ( max päevane kasv 91 cm)
. Vanilli vili on kupar
- Kohv on luuvili nagu plaamgi