Külastasime kursuse ja oma õpetajate Heli ja Leaga Hortest ja Hansaplanti, 6. veebruaril. Olin korra Horteses käinud ja seal tiiru teinud, kuid Hansaplantis polnud käinud. Kuulsin vaid teiste juttudest, et sinna oli ühistranspordiga keeruline saada. Aga taimede ja seemnete valik oli suur.
Horteses meil minu pettumuseks keegi kohalik rääkima- näitama ei tulnud. Olin pettunud küll. Ei tea muidugi kelle otsus see oli, kas see polnud vajalik või oli see kooli otsus. Aga sellegi poolest oli huvitav arutelu kuulata.
Külvimullad näiteks. Kui meile Bauhofi Angelika kiitis väga Matogardi külvimulda siis õpetaja Lea Mäss ütles pigem, et see on liiga rammus ja see põhjustab taimedel haigusi. Nii, et mine võta kinni. Seal tekkis mul ka küsimus, et kirjandusest olen lügenud, et kanasännik on kõige parem aga sellest hoolimata ei ole täheldanud, et seda kuskil muldades kasutatakse.
Guugeldades sain selliseid vastuseid
- Kanasõnnik - enne kui kasutada kanasõnnikut aia väetamiseks, peab seda eelnevalt laagerdama. Võib kasutada ka kanasõnnikugraanuleid. Kanasõnnik on küllaltki rikas lämmastiku, fosfori ja kaltsiumi poolest, kuid sisaldab vähe kaaliumi ja magneesiumi.Sobib kogu aia suviseks väetamiseks ning annab iseäranis hästi jõudu suurekasvulistele suvelilledele.
- Leidsin, et Biolan müüb/ on müünud bioväetist kus on kanasõnniku graanulid ja mereadru.
Horteses hakkas mul veel silma üks toode- hüdropoonika stardikomplekt. Oli piklik vann aga mittte üldse sügav, ca 15 cm. Lisaks oli kaasas toiteained vette lisamiseks, hüdropoonilised taimetopsid, substraat. Ainuke mida polnud oli pump, mis seda vett seal ringi ajaks. Pani mind mõtlema, et kas ilma saab siis ka järelikult.
Veider on see, et koolis hüdropoonika ja aeropoonika on tabud ja toon millega neisse suhtutakse on selline, et see pole ikka see. Aga see minu vaimustust vähenda, hetkel on mul komplekt koos, et oma seade püsti panna. Puudu vaid tomatitaimed, nonde seemned viskan juba täna mulda. Ja paari nädalapärast siis oma hüdropoonika nõusse.
Hansaplandis võtsid meid vasti Inna ja Karin.
Inna tegi meile kiire majatuuri. Põhimõtteliselt jaguneb hoone eluta ja elus osaks.
Karin oli meile välja valinud hunniku uusi seemneid- juurviljad, püsikud, suvelilled, aedviljad. Väga põnevalt rääkis ja oskas küsimustele vastata. Huvitav oli tema ajaarvamine. Hansaplandis on ta juba töötanud 5 kevadet aga kevadega hakkabki aedniku aasta ja mille muu järgi sa veel aega rehkendad?!
Horteses meil minu pettumuseks keegi kohalik rääkima- näitama ei tulnud. Olin pettunud küll. Ei tea muidugi kelle otsus see oli, kas see polnud vajalik või oli see kooli otsus. Aga sellegi poolest oli huvitav arutelu kuulata.
Külvimullad näiteks. Kui meile Bauhofi Angelika kiitis väga Matogardi külvimulda siis õpetaja Lea Mäss ütles pigem, et see on liiga rammus ja see põhjustab taimedel haigusi. Nii, et mine võta kinni. Seal tekkis mul ka küsimus, et kirjandusest olen lügenud, et kanasännik on kõige parem aga sellest hoolimata ei ole täheldanud, et seda kuskil muldades kasutatakse.
Külvimullad, pikeerimismulla.. |
- Kanasõnnik - enne kui kasutada kanasõnnikut aia väetamiseks, peab seda eelnevalt laagerdama. Võib kasutada ka kanasõnnikugraanuleid. Kanasõnnik on küllaltki rikas lämmastiku, fosfori ja kaltsiumi poolest, kuid sisaldab vähe kaaliumi ja magneesiumi.Sobib kogu aia suviseks väetamiseks ning annab iseäranis hästi jõudu suurekasvulistele suvelilledele.
- Leidsin, et Biolan müüb/ on müünud bioväetist kus on kanasõnniku graanulid ja mereadru.
Helekollased pottides oli maitseroheline- sibul, karulauk, murulauk. Ja kaubanduses on hakatudki seda kasutama ning kliendile selge signaal, et seda võib kohe tarvitada.
Aknalauale kohe tarbimiseks |
Oksatangid ja oksasaag. Oksatangid tasub valida, millel hambad, lihtsam lõigata ja ei hakka kätele. Saag valida keskmise suurusega, sellega oksakönti ei jää. Kui näiteks oksatangidega suurema oksa puhul see oht on.
Hammastega oksatangid |
Hirmus oli näha hirmsuuri orhideid, mis olid väetisi täis pumbatud ja kõik teised õied ära lõigatud, et taim kasvataks seda ühte ja ainust. Kole oli. Väga kole.
Horteses hakkas mul veel silma üks toode- hüdropoonika stardikomplekt. Oli piklik vann aga mittte üldse sügav, ca 15 cm. Lisaks oli kaasas toiteained vette lisamiseks, hüdropoonilised taimetopsid, substraat. Ainuke mida polnud oli pump, mis seda vett seal ringi ajaks. Pani mind mõtlema, et kas ilma saab siis ka järelikult.
Veider on see, et koolis hüdropoonika ja aeropoonika on tabud ja toon millega neisse suhtutakse on selline, et see pole ikka see. Aga see minu vaimustust vähenda, hetkel on mul komplekt koos, et oma seade püsti panna. Puudu vaid tomatitaimed, nonde seemned viskan juba täna mulda. Ja paari nädalapärast siis oma hüdropoonika nõusse.
Hansaplandis võtsid meid vasti Inna ja Karin.
Inna tegi meile kiire majatuuri. Põhimõtteliselt jaguneb hoone eluta ja elus osaks.
Karin oli meile välja valinud hunniku uusi seemneid- juurviljad, püsikud, suvelilled, aedviljad. Väga põnevalt rääkis ja oskas küsimustele vastata. Huvitav oli tema ajaarvamine. Hansaplandis on ta juba töötanud 5 kevadet aga kevadega hakkabki aedniku aasta ja mille muu järgi sa veel aega rehkendad?!