Veel pookimist

Pookimine ja sel koral koos Harri Poomiga

Proovisime rohttaimede pookimist kus pookealuseks oli kõrvits ja
selle peale panime melonit ja arbuusi.

Hiljem pidi taim niiskes keskkonnas edasi kasvama, panime tal kilekoti ümber, et niiskust suurendada.

Muru õhutaja

Bauhofis saadud teadmised kasutasin kodus oma muru peal ära. Ehk siis mul on kodus murus palju sammalt. tahtsin sinna rohkem õhku vahele, et teised liigid saaksid ka murusse tulla.

Muru õhutaja, kaasa tuleb 2 erinevat rullikut.

Muru õhutajaid renditakse. Kuid aprillis on neile suur tung ja vabu vädalavahetusi on raske leida.

Muruplats enne õhutajaga ülekäimist

Ning muruplats peale õhutamist. Välja on tulnud palju sammalt, mis ära
riisusin.

Jälg mille õhutaja jättis

Teine osa muruplatsist peale õhutamist.

Hein oli end ümber rulliku kerinud ja selle eemaldamine polnud teps mitte.

Mesinduse välitööd Tallinna Loomaaias

See oli meie esimene tund väljaspool klassiruumi. Saime näda ja katsuda, vaadelda asju millest olime mitmes loengus rääkinud. Põnev oli ja uus.

Loomaaia korpustarud

 Kõigepealt peamised töövahendid. Muidugi mask ja ülikond. Nende kasutamine sõltub eelkõige ajast ja mesilaste tõust. Osa tõuge on agresiivsemad ja kui tarus kolada, kui vähe toitu siis võivad mesilinnud olla agresiivsemad.

Mesiniku suitsik, et anda mesilastele suitsu, et nad tasasemad oleks.

Ning suitsiku materjal- pehkinud puit sobib hästi.

See vb natuke spetsiifilisem asi aga emamesilase
märgistamise puur

Konkspeitel, mesilased täidavad kõik vahed taruvaiguga ja et kärgi kätte saada
peab need lahti saama. Samuti on see kärgede puhastamiseks taruvaigust väga hea.

Üks tarudest käitus veidralt ja olid kivi peal kobaras.
Varsti leidis keegi hoopis surnud emamesilase. Siis panime 2 taru
kokku. Ajaleht nende vahele, et kuluks aega ja nad harjuksid oma
lõhnadega. Ehk siis seni kuni ajalehte närivad läbi.

Kärgede vaatlemine ja hindamine. Kui palju mune, looteid,
mett. Kas jälgi lestedest.

Kasvuhoone paigaldamine

Tellitud kasvuhoone jõudis kohale ja asusin seda paigaldama ja loodima.

Kõigepealt möötsin välja kasvuhoone jalgade asukohad ning märgistasin need
värviga.

Augu põhja panin paraja padja liiva.

Ning liivapalja peale fiboploki. Fibo ja maapinna vahele panin
kergkruusa, et fibo oleks paigas ja ei loksu. Osa kergkruusa
 läks fibo  alla.

Nüüd tuli see vaid kõik loodi saada. Maapind oli ühelt poolt
kõrgem. Togisin maasse tokid ja nende vahele nööri. Loodiga sain
vaadata, kas nöör loodis. Kui nöör loodis et fibo oleks
 nöörist ühekaugusel.

Nikerdamist oli selle loodimisega. Kohati oli kivi liiga madal siis liiga kõrge. Kui sai paika tõstsime kasvuhoone oma kingade peale ja kruvidega kinni, et tuuled teda minema ei viiks.

Taimede pikeerimine

11. aprill tegime oma aiandusklassis suurema taimede pikeerimine. Paljud olid välja veninud ja vajasid ümber istutamist suuremasse potti.

Hajuskülv, mida hakkasime pikeerima

Tihedast külvist oli hea pulga abil taim kätte saada ja samuti sai pulgaga talle uus istutus auk ette teha. Taim tuli idulehtedeni mulda panna ja kinni vajutada. Et ühendus juurtega oleks hea ja taim juurduks kiiresti. Kui juured pikad võis need 1/3 osas ära lõigata.

Kõik need tegevused olid minu jaoks uued ja tore töö oli, selline nokitsemine.

Add caption

Kompostimise töötuba Keskraamatukogus

Loeng toimus Tallinna Keskraamatukogus ja selle viisid läbi OÜ Nutriloop inimesed Markko Mäll ja Ingrid Hermet.

Pool loengu teemast oli taastuv põllumajandus. Olin sest kuulnud aga hea oli kuulata, kuigi aeg-ajalt tekkis vegan ja lihsasööja efekt, ehk faktid, mis meile ette anti olid nii ilmsed, et miks me nt siis maapinda künname kui see hävitab mulla struktuuri. Samamoodi on pinnase errusooniga, me peame väiksemad põllulapid tegema, et vähendada errusiooni. Ning need suurem monokultuurid, mis on nii ebaloogilised ja looduses ei leia seda kuskilt. Aga vastus juba jõudiski kätte- raha.

Iga see liigutus, et neid 3 faktorit vähendada, selle peab keegi kinni maksma. Antud juhul maksab ettevõtja. Ning keegi ju omale lisakulusid ei taha.

Üks fakt, mis välja toodi oli, et sünteetilised väetised toidavad taime, mitte mulda. See on siis nn doping taimele. Taime juured ei eralda enam piisavalt eksudaate ning mikroobide hulk, kes taime toitainetega varustaksid jäävad nälga. See läheb taas sinna lihasööja-vegan valdkonda. Kuid vastus on taas teada, juurika kasvataja on otse loomulikult huvitatud suurest peedist/ porgandist ja mulla tervis on siin teisejärguline. Taas põhjuseks raha.

Hea võrdlus toodi töötoas, meie soolebioom = muld ja taimed. Meie ei toimi 100 % liselt,  kui soolestikubioom on tasakaalust väljas, sama kehtib ka mulla ja taimede kohta. Ning tervest mullast saab väärt juurika.

Kompostimise osa polnud nii värvikas. Siin jalgratast leiutama ei pea. On vaja õhulisust ( anumat ei tohi õhukindlalt sulgeda) , niiskus ( võiks jääda 50-70 % vahele) temperatuur (kvaliteetset komposti saab meie kliimas toota mõni kuu) materjalide kombineerimine ( pruunid on süsiniku ja rohelised N rikkad).

Soome aiandusmess

Soome aiandusmessi ootasin põnevusega.

Leidsin sealt mõningaid huvitavaid leide enda jaoks.

Uus on unustatud vana. Ehk siis juba vanadel aegadel on sel viisil köögivilju
 kasvatatud, miks mitte seda ka omal peenral proovida. Sain inspiratsiooni sest.

Lillepotis on veeanum ja näiduk. Ehks siis ei pea väga
tihedasti kastma, piisav vaid veeanuma täitmisest.

Sest tootest olen puudust tundnud.Ehk siis pihusti toimib
ka siis kui ta pea on alla poole kaldus. Piisavalt vett peab
vaid anumas olema.

Lõikame viljapuid

Koolis rääkis meile viljapuude lõikamisest  ja pookimisest Väino Eskla. Saime katsetada lõikamist spetsiaalsete tangide ja nugadega. Nuga peab väga terav olema ja tera tuleb enda suunas tõmmata.

Hiljem läksime ühte õunapuu aeda ja lõikasime ühe õunapuu ilusaks.

Väino Eskla näitamas pookimis tange.

Oluline oli ära lõigata kuivanud oksad. Ning need tuli eemaldada võimalikult peaoksa lähedalt ja ilma tüükata. Tüügas kuivab ära ja on koht kuhu haigustekitajad ja kahjurid võivad koguneda.

oksatüügas tuleb jätta maksimaalselt puhas

Pookimistangid

Suuremate ja raskemate okste puhul on mõistlik teha sisselõige oksa äralõikamise koha alla. Sellega väldime koore rebenemist ja uute vigastuste tekkimist.

Hea on omada kahte saagi, vanema saega saab saagida nt sõstrapõõsaste oksi maapinnalt,
kes puutuvad kokku mullaga.

Okste vahele peab piisavalt õhku jääma. Risti kasvavid oksi ei tohiks puul olla.